Mis mõjutab meesaaki?

1. Mee- ja õietolmutaimede asukoha kaugus mesilaspere kodust. Mida kaugemal on korjeallikas, seda enam kulub nektarit mesilase enda energiavajaduse katmiseks. Korjemesilase meepõide mahub 40–60 mg nektarit, millest tema enda vajaduseks läheb 25–60% e 24–36 mg. Näiteks kui korjeallikas on 5 km kaugusel, kulutab mesilane kogu kogutud nektari lennuks ning kärjekannu pole midagi panna.
Kõige sobivam korjeallika kaugus mesilastele on 750 m. On täheldatud seda, et mesilased päris oma taru lähedusest nektarit korjata ei taha, vaid see jäetakse n-ö mustadeks päevadeks.
Mesilaspere vajab aastas eluks 80–90 kg mett. Teoreetiliselt võiks pere valmistada kõikide meesaamist mõjutavate tegurite soodsal kokkulangemisel 150–180 kg mett. Eesti oludes on normaalne saada 18–30 kg mett pere kohta
2. Mesilasperede tihedus e perede arv korjemaa hektari kohta. Optimaalne on 3–4 peret hektari kohta, ülirikkaliku korjemaa puhul kuni 10 peret hektari kohta. Eestis ongi see viga, et mesinikud hoiavad enda kodu lähedal üle 10 mesilaspere.

3. Ilmastikutingimused. 1) Temperatuur – enamus taimi eritab nektarit 20–25 °C juures, varakevadised meetaimed (paiseleht, pajud, murelid, lumikellukesed jt) 6–10 °C juures. Õhutemperatuur üle 30 °C kuivatab nektari (põud). 2) Õhuniiskus – sobivaim on 60–80%. Vihmase ilmaga suureneb nektaris veesisaldus ning sellist ei taha mesilased korjata või uhub vihm nektari õiest välja. 3) Valgus – päikesepaistelistel kohtadel eritavad taimed enam nektarit kui varjus. 4) Tuul – tugev tuul vähendab taimede nektari-eritust, näiteks pärnal 10–13 korda. Kõige suurem nektarieritus on 1–2 päeva pärast vihmast ilma.
4. Mullastik ja väetamine. Meetaimedele sobivad saviliiv- ja liivsavimullad. On ka meetaimi, mis kasvavad raskes mullas, näiteks salvei. Kerged mullad sobivad pärnadele, valgetele akaatsiatele. Keerispeale meeldib savimuld. Hapudel muldadel eritavad palju nektarit mustikas, pohl ja kanarbik. Liigne lämmastikväetiste kasutamine vähendab meetaimede suhkrusisaldust ja nektari hulka, neid aga soodustavad kaali- ja fosforväetised.
5. Maapinna reljeef. Lõunapoolsetel kallakutel hakkavad taimed 1–6 päeva varem õitsema kui põhjapoolsetel kallakutel.
6. Konkureerivad teised putukad, kes samuti kasutavad nektarit. Need on herilased, kimalased, kärbsed, liblikad, mardikad jt.
7. Teatud taimede eelistamine. Mesilastele meeldivad järgmised taimed: aas-kurereha, harilik käokannus, harilik hiirehernes, ahtalehine põdrakanep, valge mesikas, kikkaputk, põldohakas, koeratubakas. Mesilastele ei meeldi kukesaba, kuigi selles on nektarit palju, palderjan, pune, võilill, angervaks, ristikud, tatar ja ussikeel (viimases on palju nektarit, kuid see on mürgine).
Meetaimede väärtust hinnatakse neilt saadava nektarihulga põhjal meesaagina e meetoodanguna puhaskultuuris, mille puhul arvestatakse ka õites olevat suhkrusisaldust. Keskmiselt loetakse nektari suhkrusisalduseks 50%, mees on aga suhkruid 80%, seega tuleks nektarisalduse hulk korrutada koefitsiendiga 0,625, et saada oletatav mee hulk.
Puhaskultuurina arvestatud meetaimedelt saab mesinik meena kätte 5–10%, kuna paljud meetaimed õitsevad ühel ja lühikesel ajal, mistõttu mesilased ei jõua kõiki meetaimi külastada.
 
     
Mesila kontakt
Mäeltoa talu,Maalasti küla
Kõo vald, Viljandimaa
info@mallast.ee
 
Ettevõtte kontakt
Puhkekodu tee 39
Tallinn, Harjumaa
tel: 5566 5931 / 5165 292
  Ettevõtte andmed
reg nr:12552503
KMKR nr EE101828767
Swedbank EE 092200221058376235
Koduleht Elitec'st